Recent Comments

Viimati lisatud

Kiri hingesõbrale

Tere.

Me ei tunne teineteist veel aga ma võtan endale selle vabaduse kirjutada see kiri, mida sa ühel päeval loed, sest ma tean, et sina ju ka usud Armastusse, kahe keha inimese hingelisse liitu, kahte südamesse ja kahte saatusesse. Täna on armunute päev ja ma ei saa muidu, kui mõtlen sinu peale. Ma mõtlen su silmade peale, su naeratusele. Ma kujutan ette su näojooni ja seda, mida ma sinu läheduses tunnen.


Tuleb välja, et kui armastust otsida, siis seda ei leia. See on armastus, mis peab meid leidma. Niisiis, ma lõpetasin sinu otsimise aga ma tahan, et sa teaksid, et ei möödu ainustki päeva, ilma, et ma sinu peale mõtleksin ja ma ei lase sel lootusel, mida ma koguaeg olen hellitanud, kustuda.

Selleks, et aastal 2016 uskuda veel Suurde Armastusse, tuleb olla eriti julge ja idealistlik. See samm juba kirjutada sulle kiri muudab mind vanamoodseks, romantiliseks - ja see on juba etikett, millega märgitakse neid, kes usuvad millessegi ilusasse ja sentimentaalsesse, millest keegi eriti rääkida ei taha. Seda hoitakse iseendale.

See oleks nagu tabu rääkida armastusest. Muidugi, mõned õnne täis ohked on lubatud, öeldakse : see on ilus aga suured ja ilusad armastuslood ei pane enam õhkama. Seda tehakse salaja nelja seina varjus paki taskurättidega aga isegi siis end vaos hoides, et mitte välja näidata oma liiga tundlikku loomust, unistavat ja idealistlikku või siis kirglikku, sest praegusel ajal on meil soojad suhted pigem kiirtoiduga. See on ajastu, kus me peame end kaitsma, et mitte surra öeldes "Ma armastan sind.".

Sellepärast tänapäeval armastatakse ilma suure veendumuseta, ilma enesele küsimusi esitamata, ilma liigselt investeerimata. Mõnikord alustatakse kooselu sellepärast, et see on mugav, sellepärast, et see aitab aega mõnusalt mööda viita, sellepärast, et see ei ole meile vastumeelne, sellepärast, et see aitab meid välja meie reede õhtusest üksindusest ja sellepärast, et see rahuldab meie lihalikud vajadused. Aga kõige selle sees, mis saab armastusest? Kõikide nende impulsiivsete ja hetkeliste valikute taga on seal soov kõike endast anda ja teiselt kõike võtta?  Kas me armastame teineteist tõepoolest või katsume me ellu jääda selles rõhuvas üksinduses, mis tundub aina ebamugavam mööduvate aastate jooksul.

Usute te veel Suurde Armastusse?

Sellesse, mis meid ise valib? Sellesse, mis meile valikut ei jäta? Sellesse, mis meid ümber paiskab ja kõik muudab?

Usute te veel, et keegi, kusagil, suudab teid hingetuks teha, ilma teeskluseta, lihtsalt oma olemusega?

Usute te, et on võimalik tunda otsekui valusat pitsitust suure õnne pärast, suurte tunnete pärast, nii väga hirm närib teid, sest te kardate kaotada seda suurt varandust, mida olete sellest karmis ja ootamatus maailmas leidnud?

Mina usun, mu arm.

Ma usun sinusse ja minusse. Üksteise vastas, teineteise jaoks. Ma usun iseenda täielikku andmisse, unustusse, hingesõprusesse. Sellepärast ma unistangi sinust, meist ja siis, ma tunnistan, ma ei ütle seda kõvasti, hirmust, et hakatakse sõrmega näitama ja printsessiks kutsuma. Aga tead mis? Ma ei usu Disney filmidesse ega šokolaadidesse, mida ostetakse, et unustada üks tühi, valus ja stressi täis päev. Ma usun saatusesse, ma usun tõelisesse armastusse.

Ma usun, et on inimesi, kes jätavad meile eluks ajaks märgi ja ma ei kahtle hetkegi, et kui ma sind oma teel kohtan, tunnen ma su ära, sest need tunded ei valeta. See on tunne, mis paneb värisema, mis paiskab maha, mis kõdistab, mis muudab teiseks. Ja seda, mu arm, soovin ma meile, kuni lõpuni.

Kes sa ka ei ole, kus sa ka ei ole, ma olen kõigeks valmis. Ma ei karda meid. Ma võtan sind sellisena, nagu sa oled, sinu ainulaadse olemusega. Ma armastan sind, ükskõik, millise minevikuga sa ka ei ole ja kui haavatud sa ka ei ole, sest see kõik muudabki sind selleks, kes sa oled. 

Sinu vigadele vaataks ma naeratusega, sest ma usuks sinusse piisavalt, et mitte iialgi kahelda sellest, kes sa tegelikult oled. Ma oleksin seal, heal ajal, halval ajal, sama suure sooviga sind avastada ja sind vaadata.

Kohtumiseni õigel ajal ja õigel hetkel!


Preili Mymy

Allikas: http://www.espritsciencemetaphysiques.com




Kommentaare ei ole