Recent Comments

Viimati lisatud

Kas jooksmine teeb saledaks? 6 viga, mida vältida.

Kas jooksmine teeb saledaks? See oleneb mitmest tegurist.

Ometi valivad enamus kaaluprobleemide all kannatavaid inimesi just jooksmise sooviga liigset kaalu kaotada.

Kahjuks lasevad tulemused end oodata. Et jooksmisega kaalu kaotada peab arvesse võtma mõningaid reegleid. Vastasel juhul peab tulemusi kaua ootama. Jooksmine on kunst omaette ja kaalu kaotamine on seda samuti. Et neid kahte omavahel sobitada, tuleb vältida järgnevaid vigu.

1. Sama programmi kordamine.

Ameerika meditsiinilise ühingu uuring, mida ajakirjas avaldati, tõestas, et inimese kehas on eelsoodumused vastupidavusele.
Uurijad jälgisid 34 000 naise harjumusi ja panid tähele, et ühe tunnine kiirkõnd (5km/t) ei toonud kaasa kaalu kaotust.

Kui su soov on jooksmisega tegeleda selleks, et kaalu langetada siis klassikalised meetodid võivad sulle pettumust valmistada. Sest sa peaksid jooksma väga palju ja su keha võib-olla ei harju sellega.

Miks siis? Sest inimkeha omab baasvastupidavust ja harjumusi. Kui sa tahad jooksmisega kaalu kaotada, tuleb keha šokeerida ja viia ta sinnamaani, kuhu ta harjumuspäraselt ei lähe.

Ühe värske uuringu järgi selgitati välja, et inimesed, kes kaotasid kaalu põletasid keskmiselt 2800 kalorit läbi spordi igal nädalal. Jooksmise baasil tähendab see umbes 45 kilomeetrit. Sealt tulebki vajadus strateegia muutmise järele.

2. Sama tempo alalhoidmine.


Selle asemel, et joosta regulaarselt 30 minutit või tund aega kaks kuni kolm korda nädalas, on soovitatav panustada intervallidega harjutustele, mis panevad sind ja su keha raskuste ette.

Ontario Ülikool Canadas tegeles selle teemaga: harjutuse intensiivsus võrreldes tema kestvusega. Tulemused on järgnevad. Uuringul osalevad isikud jaotati kahte eraldi gruppi. Esimene grupp jooksis 30 minutit kuni tund aega. Teine grupp sooritas 4, 5 või 6 seeriat 30-sekundilist sprinti.

Ja arvake ära? Hoolimata vähesest ajakulust sprindigrupi isikud põletasid kaks korda rohkem kaloreid.

Selgitus sellele on üsna lihtne. Samuti nagu atleetvõimlemise juures, intervallidega jooksmine nõuab erilist protsessi inimkehalt, mis sunnib teda uuesti adenosiintrifosfaadi (ATP) varusid taastama.

Seega keha on otsekui avarii olukorras, kui ta põletab tarbib rohkem kaloreid ja põletab rasva.

Seega ei pea mitte jooksma selleks, et saledaks saada vaid jooksma ja sprintima.

Kuidas seda teha?

Programm:

5 minutit soojendust (jooksed omas rütmis)

15 minutit intensiivsust , 10 korda 30 sekundit sprinti ja 1 minut kõndi

5 minutit normaalses rütmis.



3.Jooksmise ajal kalorite joomine.

Inimesed, kes on harjunud jooksma ja jooksevad palju tarbivad tihti energiat andvaid jooke. See valik on õigustatud ainult juhul, kui jooksmise distantsid on pikemad ja kestavad rohkem kui 90 minutit, kui eesmärk ei ole kaalu langetamine.

Ideaalne jook jooksmise kõrvale on vesi, peale jooksmist eriti sooja ilmaga on soovitatav ka mullivesi, mis taastab mineraalsoolade reservi.


4. Liigne kalorite tarbimine.

On võimalik, et inimene jookseb regulaarselt aga on siiski ülekaalus. Näljatunne, mis peale jooksmist tekib, võib olla suurem, kui enne.

Et selle loomuliku vajaduse vastu midagi teha, on hea strateegia jaotada eined päeva jooksul ära.

Süüa 4 kuni 5 korda päevas vähendades koguseid on esimene samm. Eelistada puuvilju, köögivilju ja vältida rämpstoitu on teine samm. Sellepärast on eelistatav programmeerida oma söögikorrad ette, eriti just need mis peale sporti on ette nähtud.

Tihti juhtub, et inimene tunneb end hästi tänu sellele, et suutis jooksma minna ja soovib end premeerida kohe peale jooksmist aga parem valik oleks sellisel puhul mõnus vann või osta näiteks uued spordiriided.

5. Soov iga hinna eest higistada.

Kui inimene higistab, kaotab ta vedelikku ja isegi mineraalsooli. Sellepärast on kasutu ja lausa ohtlik end vee arvelt piirata.

6. Ainult jooksmine.

Uuringud kinnitavad, et intervallidega harjutused on palju tõhusamad selleks, et kaloreid põletada. Meie korilastest-küttidest esivanemad võivad olla inspiratsiooniallikaks, kuidas saledaks saada.

Korilased-kütid töötasid mitmel plaanil:

- vastupidavust pikka aega nõudvateks kohustusteks

- valmisolekut tegutsemiseks lõksu langemise korral või põgenemiseks

- tugevust et haarata või kanda

- väledust, et ühest kohast teise minna

- sitkust, et ellu jääda välistes tingimustes

Meie esivanematel oli väga erinev füüsiline aktiivsus ja nad kulutasid väga palju kaloreid. Vastupidiselt meile, ei keskendunud nad ühele ainsale valdkonnale, nagu vastupidavus või puhas jõud.

Uuringud on näidanud, et korilastel-küttidel oli 50% rohkem aeroobseid võimeid, kui meil ja 20% rohkem jõudu.

Lisaks lihtsalt kaalu kaotamisele, mida selline eluviis kaasa toob, on see inimkehale ainult kasulik. See parandab luude tihedust, lihasmassi, rasvamassi vähenemist, paremat vastupidavust insuliinile, ainevahetuse kiirendamist jne.

Kuidas siis joosta ürginimese kombel?

Pole mõtet kohe hakata 10-meetri puu otsa ronima, piisab kui sa teed ka kükke, kätekõverdusi, sprinti, hüppeid ja pausi. Kui su marsruut on nagunii loogeline, nõuab ronimist ja laskumist, siis on kõik korras.






Kommentaare ei ole