Recent Comments

Viimati lisatud

Miks me vanusega muutume ükskõiksemaks?

Mingis vanuses hakkavad inimesed eelistama olla pigem üksi ja tunda end hästi, selle asemel, et veeta aega halvas seltskonnas. Tekib vastumeelsus mõningate inimeste suhtes, kes käituvad ärrituvalt ja väljakutsuvalt. Miks see nii on?

1. Me ei talu enam teiste rumalusi välja.

Noortel inimestel on piisavalt aega ja kannatust, et taluda teiste rumalusi välja või siis mitte neist välja teha. Pealegi motiveerib neid soov olla populaarne ja samuti kambavaim. Noored inimesed võivad panna oma elu ohtu ainult sellepärast, et teistele muljet avaldada. See on etapp, mil on raske vahet teha, kes on hea ja kes on halb.

Vanemaks saades aga muutub see rohkem silmatorkavaks. Nooruse rumalused ei tõmba ega huvita sind enam. Pere-töö ja sõprade vahel veedetud aeg muutub hinnaliseks ja sa ei viitsi enam lolluste peale aega veeta.

2. Enam ei ole nii tähtis sõprade arv.

Kõik noored tahavad uhkustada suure tutvusringkonnaga. Sellel ajal on tähtis saada aina rohkem uusi kogemusi ja võimalusi, uued tuttavad koos uute teadmistega on alati teretulnud.

Vanemaks saades hakkab see soov taanduma. Head sõbrad on juba olemas, kogemused on läbi elatud ja kõige olulisemaks muutub hinge- ja kodurahu. Enam pole nii tähtis teiste heakskiit ja sa tead juba, kes on su tõelised sõbrad.

3. Sa oled juba valinud oma tee.

Noored inimesed katsetavad erinevaid asju, erinevaid elustiile ja erinevaid võimalusi elu näha. Nad otsivad võimalusi, mis rikastavad nende kogemusi ja võtavad rõõmuga vastu kõik uued ideed.

Vanemaks saades aga meie ideed ja mõtted muutuvad küpsemaks ja läbimõeldumaks. Me hindame oma väärtusi ja tunneme end hästi ainult sellisena nagu me tõesti oleme ja tehes seda, mis meile meeldib. Elu muutub rahulikumaks ja me ei taha enam seda igal viisil muuta.

4. Me ei usalda enam teisi nii kergesti.

Noored inimesed on avatud uutele kohtumistele ja uutele kogemustele. Nad usaldavad teisi ruttu ja usuvad teistesse. Välimus on tihti petlik ja sellepärast hakkavad noored sageli usaldama inimesi, kes seda ei vääri.

Aja möödudes ja kogemuste lisades hakkame me mõistma, kes me tegelikult ise oleme ja keda me oma ellu tahame. Me ei tee enam samu vigu ja ei hakka kahtlaste inimeste peale oma aega raiskama.

5. Me ei muretse enam pisiasjade pärast.

Nooruses pöörame me liiga palju tähelepanu igasugustele rumalustele. Pealiskaudsus võlub rohkem kui tõsised ja sügavad asjad. Me võtame elu kergelt nagu ta tuleb ja läheme vooluga kaasa, muretsemata seejuures tagajärgede pärast.

Vanemaks saades ei ole pisiasjadel enam nii suurt tähtsust. Meid hakkab huvitama elu tõsisem kulg ja need asjad, mis on tõesti olulised. Me hakkame mõistma aja väärtust ja ei taha seda raisata enam pisiasjade peale.

6. Me teame, mis on elus tõesti tähtis.

Noortena ei tea me täpselt ise ka, mida me tegelikult tahame ja mida me elult ootame. Me proovime kõik järgi, katsetame omaenda peal, kukume läbi ja õpime samamoodi. Eesmärgid ei ole veel paigas ja meil on mitmeid kõhklusi.

Vanemaks saades me mõistame, mida me otsime tegelikult. Me saame aru, mis tegelikult tähtis on ja paneme ise oma prioriteedid paika. Me oskame paremini lahendada keerulisi probleeme ja teame, mis on tähtis.

7. Me tahame elada oma elu.

Noortena katsusime me teha endale kohta elus. Me otsisime teiste heakskiitu. Me olime mõjutatud teiste arvamusest ja ideedest.

Vanemaks saades teame me, mis tõesti oluline on ja millist elu me tahame elada. Me ei pea enam iga hinna eest teistele muljet avaldama ja teeme kõik, et elada oma elu oma äranägemise järgi.

Kommentaare ei ole