Recent Comments

Viimati lisatud

Stress tapab aeglaselt

Stressi tunnevad kõik aeg-ajalt, kui aga stress kestab juba nädalaid, hakkab tema mõju endast rohkem tunda andma. On mõned märgid, mis viitavad, et sul on juba pikemat aega stress ja sa peaksid midagi selle vastu ette võtma.

1. Sul on magusaisu.

Kui sul pidevalt šokolaadi- või kommiisu peal on, siis võib see tulla sellest, et su keha vajab rasva- ja suhkrurikkaid tooteid. Krooniline stress ärgitab keha rohkem kütust võtma ja seda selleks, et sind alal hoida.

2. Detailid muutuvad liiga olulisteks.

Stress paneb sind teistmoodi mõtlema. Nii nagu sa muidu tavalisel perioodil ei mõtle. Sa võid liiga palju keskenduda mingisse probleemi, mõtelda ikka ja jälle sellele, mis valesti läks ja vältida olukorra globaalset nägemist. Liigne muretsemine piirab su tähelepanu ainult ühel probleemil ja muudab sind eriti ettevaatlikuks.

3. Sa tunned, et teed kõike valesti.

Kui sa oled pikemas perioodis stressi tundnud, siis kannatab su uni selle all ja unepuudus toob enesega kaasa kognitiivseid probleeme, mis võivad sarnaneda selliste tagajärgedega nagu alkoholimürgitus. Kui inimene tunneb stressi nädalaid või kauemgi, siis tema reageerimine, arusaamine ja keskendumine on muudetud, täpselt samamoodi kui alkoholi joomine tõstab riski ohtu.

4. Vähemgi müra mõjub ärritavalt.

Kõik välised müra faktorid mõjuvad ärritavalt ja häirivad sind. Stress toob enesega kaasa häiritud hingerahu.

5. Sa oled sageli väsinud.

Stress mõjub organismile kurnavalt ja sa tunned end pidevalt väsinuna. Sa ärritud kergesti ja väsid ruttu, sa tunned nagu kannaksid sa emotsionaalset koormat enesega kaasas. Sa ei suuda pöörata piisavalt tähelepanu teiste vajadustele ja soovidele. Kui stress kestab kauem, võib ta muutuda depressiooniks.

6. Sa ärritud kergesti.

Sa oled kergesti ärrituvaks ja vihastad ka siis, kui selleks mingit põhjust ei ole.  Tegelik põhjus seisneb selles, et sa tahad sellest stressirikkast olukorrast lahti saada aga kuna sa seda ei suuda, siis vihastab see sind.

7. Sa räägid kõigest kõigile.

Kui sa oled märganud, et sa jutustad juba oma elulugu poemüüjale, siis on selles süüdi su stress. Võib juhtuda, et sa räägid oma õnnetustest täiesti juhuslikule tuttavale, keda sa vaevalt tunned, sest sa tahad oma hingekoormast lahti saada. Ja isegi, kui hetkel paneb see sind ennast paremini tundma, on parem, kui sa võtad ühendust pigem mõne oma sõbraga, keda sa usaldada võid või spetsialistiga, kes aitab sul stressi üle kontrolli saada.

8. Sa muutud kohvi sõltlaseks.

Unepuudus võrdub unetute öödega ja pingutustega, mida see nõuab, et natukenegi magada. See aga omakorda paneb sind tarbima energiat andvaid jooke ja kohvi selleks, et püsida ärkvel. Tegemist on nõiaringiga, sest energiat andvad joogid tekitavad lõpptulemusena veelgi rohkem väsimust ja pettumust.

Stress alandab su immuunsustaset ja sa oled seega vastuvõtlikum haigustele. Stress tõstab samuti veresuhkru, kolesterooli ja triglütseriidide taset veres, mis on veresoonkonna haiguste allikateks.

Samuti tuleb ära märkida südamerütmihäired, vererõhu tõus ja valud kaelas ja lõualuus, krooniline väsimus, raskused une leidmisega, sagedased ärkamised öösiti, pea ringlused ja hingamisraskused, puhitused ja iiveldused.

Mis aitab stressi vastu? 

Tee nimekiri tähtsatest ja vähem tähtsatest asjadest.

Ära jää omaette, katsu ikka tegeleda millegi uue ja meeldivaga.

Liigu palju ja regulaarselt.

Söö tervislikult.

Mediteeri.

Kasuta stressi alandavaid eeterlikke õlisid nagu lavendel.

Joo vähem kohvi.

Veeda aega pere ja sõpradega.

Naera palju.
 

Kommentaare ei ole