Recent Comments

Viimati lisatud

Põhjused, miks nii paljud suhted tänapäeval lõppevad lahku minemisega

Miks see on nii, et tänapäeval on nii raske jääda kokku elama selle inimesega, kelle sa oled kord valinud? Miks meil on nii palju pettumusi armastuses hoolimata kõikidest pingutustest? Miks inimesed enam ei oska elada koos? Kas me oleme äkki unustanud selle, mis on armastus?



1. Me pole valmis

Me pole valmis jagama kellegagi oma elu, sest see tähendab kohustusi, järeleandmisi, kompromisse, ohverdusi ja armastamist. Me pole valmis seda kõike investeerima sellisel määral, et suhe toimiks. Me tahame, et see oleks lihtsam ja kergem. Et see tuleks iseenesest. Ja kui see ei toimi, siis jätame kõik sinnapaika. Esimese probleemi ees anname alla. Milleks? Me ei annagi oma suhtele võimalust kasvada ja muutuda tugevamaks ajaga, sest me lõhume juba alguses kõik ära.

2. Me ei otsi armastust

Me otsime kirge, liblikaid kõhus, armastust südames. Me tahame, et kõik oleks nagu kinos. Romantika ja soov teineteise järele. Olla kellegagi, kes sind mõistab ilma sõnadetagi. See reaalne elu on liiga igav, et seal saaks romantikale ja kirele ruumi olla. Me tahame, et käesolev hetk oleks koguaeg põnev ja üllatusi täis.

3. Elu on liiga kiire

Ja meil pole aega armastuseks. Lihtsalt ei ole aega. Kannatlikkust ka ei jätku, et tegeleda igasuguste probleemidega, mis iga suhtega kaasas käivad. Me oleme oma materiaalsete unistuste otsingul ja armastusel pole seal kohta. Iga suhe on ainult hüppelaud ja kõik.

4. Me otsime kohest rahulolu

Ja seda kõigis oma ettevõtmistes. Ühest suhtest ootame me, et kohe kõik toimiks nagu neil paaridel, kes elavad juba aastakümneid koos. Aga see tuleb ajaga. Me ootame emotsionaalset sidet kohe ehkki see tuleb ka aastatega. Aga miski ei vääri meie aega ega kannatust, isegi mitte armastus.

5. Me eelistame veeta aega saja teise inimesega samaaegselt,

kui olla ühe ja sama inimesega terve päeva. Meile meeldib, kui meil on valik. Me oleme ju sotsiaalsed isikud. Meile meeldib tutvuda inimestega, selle asemel, et neid tundma õppida. Me oleme ahned. Me tahame kõike saada. Me hakkame kohe koos elama niipea, kui me tunneme end kellegagi hästi ja läheme sama ruttu lahku, kui me leiame kedagi, kes on parem. Me ei taha näha oma kaaslase vigu. Me tahame, et ta oleks täiuslik. Nii nagu peab. Me suhtleme paljude inimestega aga me ei anna neile tegelikult vähimatki võimalust. Sest me oleme kõigis pettunud.

6. Tehnoloogia on ka süüdi

Sest meil pole isegi hingamisruumi enam. Enam pole vaja olla koguaeg koos, piisab, kui saata tekstisõnum, snapchat, teha videokõne jne. Enam ei ole meil vaja olla tundide kaupa koos. Meile piisab ju sellest. Ja ühel hetkel pole meil enam teineteisele midagi öelda.

7. Me oleme rändav generatsioon

Me ei suuda ühe koha peal olla liiga pikka aega. Meil on foobia selle vastu. Juba mõte sellele on hirmutav. Me ei saa ju elada kogu elu ühe ja sama inimesega. Ja siis me läheme minema. Meile meeldib olla teistest erinev, elada oma äranägemise järgi.

8. Me oleme seksuaalselt vaba generatsioon

Me teeme seksil ja armastusel vahet, vähemalt me ise usume nii. Me oleme generatsioon : voodisse ja lahku. Me lähme voodisse ja otsustame siis, kas me tahame või mitte seda inimest armastada. Seks on lihtne, lojaalsus mitte nii väga. Aga voodisse minna, see tähendab uut joovastust. Me ei tee seda sellepärast, et me kedagi armastame, vaid sellepärast, et tunda end hästi. Me vajame seda rahuldust. Seks väljaspool suhet ei ole enam tabu. Armusuhted ei ole enam nii lihtsad. Tänapäeval on vaba armastus, lühisuhted, üheõhtusuhted,  vabad suhted jne. Meil ei ole ruumi eksklusiivsusteks.

9. Me oleme pragmaatiline generatsioon

Ja me ei ela loogikat kasutades. Me ei oska enam armastada hulluks minemiseni. Me ei osta lennukipiletit, et minna teise maailma otsa kallimale järgi. Me läheme lahku, sest pika vahemaa tagant ju suhe ei saa toimida... Me oleme liiga tundlikud armastuse jaoks. Liiga tundlikud ja hoiame liiga palju oma nahka.

10. Me oleme hirmunud generatsioon, kes kardab armastust

Me kardame kellegagi end siduda, kardame kukkuda, kardame haiget saada, kardame, et keegi meie südamele haiget teeb. Me ei ava end kellelegi ja ei taha armastada kedagi tingimusteta. Me sulgeme end kõrgete seinte taha, mis me ise endale ehitasime ja otsime armastust aga niipea, kui ta tuleb, me põgeneme. Me ei taha näidata, et me oleme nõrgad. Me ei taha oma hinge mitte kellelegi paljastada. Me valvame iseennast.

11. Me isegi ei tunne armastuse väärtust

Me laseme minna inimestel, kes on väga head elukaaslased, kes armastavad meid kogu südamest, lihtsalt sellepärast, et mujal on rohi rohelisem ja ookean on kalu täis. Mitte miski pole enam püha.

Me saame kõike siin maailmas teha, ainult armastada me enam ei oska.


Kommentaare ei ole